Tuesday, December 27, 2011

Melbourne

Melbourne kuulub Victoria osariigi alla.
Victoria piirkonnas on jahedam kliima, mistõttu seal palju viinamarjaistandusi. Victoria piires paiknevad ka Austraalia Alpid.
Minu jaoks on huviäratav ka Grampiansi rahvuspark ning Kaksteist Apostlit, kes rannikul vees seisavad.

Grampians rahvuspark:
http://www.visitvictoria.com/Regions/Grampians/Activities-and-attractions/Nature-and-wildlife/National-parks-and-reserves/Grampians-National-Park.aspx

Kaksteist apostlit:

 Väidetavalt eriti ilusad päikeseloojangul.

Üks huvitav vaatamisväärsus on aga ka Tahbilk Wines, mis on üks tuntumaid Kirde-Victoria viinamägesid.
Kuid seda peamiselt veinikeldri kuju tõttu.

http://www.heraldsun.com.au/travel/australia/rich-palate-for-fine-tastes/story-e6frfhc6-1225896059672

Seda veini tahaks proovida. Loodan, et nad hinnaga ei tapa :)
Mul olemas ka veini raamat. Läen kaen, kas selle üles leian ;) Ei leidnud raamatut. Tuleb siis lisa millalgi hiljem.

Silmaringi reisijuhis on ka paar lehte pühendatud Victoria osariigi veinidele.
Nimetatud territooriumil paikneb ca 320 viinamäge. Mõned viinamäed on suisa Melbournele väga lähedal, ca tund autosõitu.
Kirderegioonis on pigem kanged veinid nagu Tokaj, muskaatveinid.
Lõunapiirkondadest tuleb aga pigem Chardonnay a Pinot Noir.
Kuna Victoria kliima ning ka mulla erinevused on väga suured, siis võib leida sealt piirkonnast kõikvõimalikke viinamarasorte. Samuti toodetakse seal vahuveine.

Parimateks tootjateks on mainitud: Morris, Campbells, Brown Brothers, de Bortoli, Trentham Estate, Seppelts, Bests, Mount Langi Ghiran, Jaspers Hill, Yarra Yering, Coldstream Hills, Tahbilk Wines, Mitchelton.

Best´s on üks vanimaid perekonnale kuuluvaid viinamägesid.


Melbournes on väga palju aedasid, mida vaatamas käia.
Huvipakkuvamaiks näib olevat Queen Victoria Gardens, kus paikneb ka kuninganna auks loodud kuju, mida hea meelega kaeks.

Lisaks on mainitud, et Melbourne inimesed on väga sportlikud ning kohata võib palju sportimisvõimalusi.

Aastal 1835. oli Melbourne tavaline küla, mis 1850. aastate kullapalaviku ja 1880 a majandusbuumi ajal jõudsalt arenema hakkas.
Melbourne arhidektuur on väga eklektiline- võib leida väga modernseid ehitisi, kui ka viktoriaanlikus stiilis maju.
Üldiselt on kõik vanimad ehitised 19.sajandist pärit.
Põnev infokild: 1988. a ehitatud Melbourne Park on maailma esimene lükandkatusega hoone.
lk376

Melbourne ajalugu
Ühe Sydney sunnitöölise poeg John Batman saabus Port Phillipi kanti 1835.a. Seal "ostis" ta kohalike aborigeenide käest välja suure maatüki. Paari aastakümnega kasvas Melbourne telklaagrist suurlinnaks. Tänapäeval on tegu suuruselt teise linnaga.
Melbourne arengule andis kaasa kullapalavik, mis tõi kohale suure hulga immigrante, kes lootsid õnne leida Victoria vastavastatud kullaväljadel.
Leitud varandus võimaldas ehitada ka palju ühiskondlikke ruume.
Lisandus 1880 aasta majandusbuumist lisatõuge linnaehituseks.
19. saj lõpuks oli Melbourne Austraalia majandus- ja rahanduskeskus. Kuni 1927. a töötas seal ka ühisriigi parlament, mis hiljem pealinna Canberrasse kolis.
1956.a toimusid olümpiamängud.
II maailmasõjas Melbourne märkimisväärseid purustusi ei saanud. Peale maailmasõda saabus Euroopast ka palju immigrante.
Järjest enam segunesid erinevad kultuurid. See protsess jätkub, ent nüüdisajal saabub palju immigrante Aasiast.
Melbourne ilm on väga vahelduv ning etteaimamatu.
lk 381

Austraalia ajalugu: http://books.google.ee/books?id=PYpNYjr_xQEC&pg=PA189&lpg=PA189&dq=ohn+batman&source=bl&ots=UMCHWv0KE8&sig=dku-dVmq2aDKBLY1VL1hUs4A4ek&hl=et#v=onepage&q=ohn%20batman&f=false

Melbourne vaatamisväärsused.

Swanston Street- seal paikneb nii linnavalitsus, kui ka muud tähtsamad asutused, on läbi aegade olnud Melbourne süda.
Huvi pakuvad seal:
Linnasaun, Edward VII aegne hoone, uuesti restaureeritud.
http://www.flickr.com/photos/23268776@N03/2347285383/

RMIT hoone nr 8- Tehnoloogiainstituudi hoone, tänapäevane arhidektuuri kunst, väga eklektiline.

Aatrium-
kultuurikeskus, klaas-, teras- ja tsinkpindadest loodud ehitis.

No comments:

Post a Comment