by Elar
Oleme musiga juba otsapidi Abu Dhabi lennujaamas. Vahepealne peatus Brüsselis möödus meeldivalt ja lõbusalt. Sai ka natuke aega väikeses pubis istutud ja ühed õlled tehtud.
Lend Abu Dhabisse oli pikk ja väsitav. Magamiseks ei leidnud mingit head asendit ning tagatipuks meie kõrval istusid kaks noormeest, kes olid otsustanud terve lennu alkot juua ja kaasreisijaid häirida.
Kahjuks olid need kaks pidulist eestlased.
Aga see selleks.
Siin lennujaamas tunned, kuidas aeg ei liigu aga lennukid tulevad ja lähevad üksteise järel nagu mesilased taru ja lillede vahet.
Turvakontroll oli siin kõige nõrgem. Ainult vaadati, mis kotis on ja taskud pidi metallesemetest tühjaks tegema.
Väljas on üle 30C sooja aga sees kipub juba jahedaks minema, seda tänu konditsioneerile.
Üritame siin magada nii palju kui võimalik, aga esimene katse päädis 1 tunnise unega ja rohkem magama ei jäänud.
Meie viimase lennuni on jäänud alla 12 tunni ehk jõuame veel sõba silmale saada.
by Heleri
Joome Elariga 6 eur väärtuses teed. Earl grey, suhkruta. Sööme kõrvale vanaema kingitud komme.
Kell on peaaegu 16.00 kohaliku aja järgi. Oleme siin lennujaamas viibinud juba 8 tundi. Sellest maganud pea 3 tundi, ülejäänud ajal siis ristsõnu lahendanud, ringi jalutanud, söönud ning netti külastanud.
Kõik sõbrad on nii armsad ja elavad meie seiklustele kaasa.
Abu Dhabi lennujaam ei ole väga suur, kuid vaatamist ühtteist on. Kommipood, alkopoed ning kallite brändide poed. Teenindus on suhteliselt loid, "teenindan vaid rikast klienti" suhtumisega. Arvestades Abu Dhabi rkkust, siis ma ei imesta nende suhtumise pärast. Õnneks ei pea me sellega enam suurt ka kokku puutuma.
Teenindajate hulgas on palju indialasi. Nende teenindamine on saadetud väsinud viisakusnaeratusest.
Osaliselt on lennujaam tehtud väga kallite materjalide ja põneva disainiga, kuid lõpuni viimistlemata. Osaliselt kasutataud päris odavaid lahendusi, osalist kulumist väga kiiresti ei eemaldata.Tualetid on suhteliselt räpakad.
Ringi käivad valgetes ürpides valge pearätiga araablased, kes näivad olevat tähtsamad tegelased.
Näib, et kastisüsteem on toimiv ning kõik osalejad selles käituvad vastavalt reeglitele. Ometi isegi lennuteenindus oli pigem pinguldatult naeratav, kui südamest tulev rõõm aitamisest.
Lennuk ise oli 8 reaga, kaks ääres ja 4 keskel. Meie sattusime keskele ning meie kõrvale kaks eestlast, kellest hiljem veidike lähemalt.
Istmed olid mugavad, kuid Elaril oli jalgadel vähe ruumi, tal oli suht ebamugav. Ei tea, kuidas Reigo ja Miga veel ära mahuksid :)
Ometi oli tool ergonoomiline ning kuigi olime lennukile minnes väsinud ning valmis magama jääma, ajas filmivaatamise ning muu meelelahutusliku osa tarbimise võimalus une ära.
Programmis oli võimalik valida päris uute filmide, mängude, muusika jms vahel. Pole ime, et uni ära läks.
Une ärahoidmisega tegelesid aktiivselt ka kaks kõrval olevat eestlast. Elar nägi neid juba Tallinna lennujaamas ning eeldas, et nad lähevad samuti Austraaliasse.
Tegemist oli kahe räppari stiilis poisiga. Freestyle mütsid peas ning olemine nö ülikuul.
Kõhutunne soovitas nendega sõprust mitte soetada. Veidi veider oli, kuid lõpptulemusena ainuõige lahendus.
Säga jõid end täis ning käitusid nagu viimased tolkamid. Häbi oli olla eestlane noil hetkil. Terve öö nende jorinat kuulata oli suht tüütu ning lisaks valdas mind mure, et aetakse midagi peale või lihtsalt oksendatakse täis.
Lõpptulemuseni saimegi magada ehk paar tunnikest, mis põhjustas väikese südamepöörituse. Kuutunnise sõidu lõppemine oli nagu lunastus.
Süüa anti korralikult. Arvatavasti oli ka alkohol tasuta, muidu poleks need eestlased end nii täis joonud.
Igastahes süüa saime öösel ühe pizzalaadse võileiva ning hommikutundidel kandikutäis süüa, kus olid puuviljad, jogurt, omlett, saiake, apelsinimahl ning tee.
Sõime uuesti alles lennujaamas umbes kella 12 ajal. Avastasime Burger Kingi, mis on McDonaldsiga väga sarnane. Minu kanaburger oli väga maitsev, Elari lihaburger lihtsalt hea.
Kusjuures seal maksis tee vaid 6 drahmi, samal ajal kui viimases kohvikus maksime 18 drahmi tassi eest.
Üldiselt eu tundu siin hinnad väga kallid olevat. Burger Kingis läks meil 56 drahmi. Võtsime mõlemad eined nö väikeste jookidega, kusjuures Eesti mastaabis oli tegu keskmiste jookidega.
56 drahmi on eurides veidi rohkem kui 10 eur., umbes sama palju või veidi vähem maksab ka Eestis burgering kahele.
Kohvikutes on hinnad muidugi veidi kallimad.
Seltskond on siin suhteliselt kirev: kohalikud ning suur hulk läbisõitjaid. Enamjaolt on nahavärv meie omast jupp maad tumedam. Ma ise seda esialgu ei märganud, ent Elar pööras sellele tähelepanu.
Naised, kes on üleni musta riietunud, niiet vaid silmad paistavad, on ka erisugused. On sellised tagasihoidlikud, kuid on ka sellised, kelle must hõlst on edevalt klaaspärlitega kaunistatud.
Üks oli eriti eriskummaline. Üleni mustas maani hõlstis, vaid silmad ning ülipeene ning litsaka kontsaga must king välkumas. Armastavad nad ka kalleid rätikuid ning kotikesi.
Ja see konditsioneer! Kui palju raha läheb selle peale, et oma reisijad haigeks külmutada. Nii lennujaamas kui ka lennukis.
Oleme musiga juba otsapidi Abu Dhabi lennujaamas. Vahepealne peatus Brüsselis möödus meeldivalt ja lõbusalt. Sai ka natuke aega väikeses pubis istutud ja ühed õlled tehtud.
Lend Abu Dhabisse oli pikk ja väsitav. Magamiseks ei leidnud mingit head asendit ning tagatipuks meie kõrval istusid kaks noormeest, kes olid otsustanud terve lennu alkot juua ja kaasreisijaid häirida.
Kahjuks olid need kaks pidulist eestlased.
Aga see selleks.
Siin lennujaamas tunned, kuidas aeg ei liigu aga lennukid tulevad ja lähevad üksteise järel nagu mesilased taru ja lillede vahet.
Turvakontroll oli siin kõige nõrgem. Ainult vaadati, mis kotis on ja taskud pidi metallesemetest tühjaks tegema.
Väljas on üle 30C sooja aga sees kipub juba jahedaks minema, seda tänu konditsioneerile.
Üritame siin magada nii palju kui võimalik, aga esimene katse päädis 1 tunnise unega ja rohkem magama ei jäänud.
Meie viimase lennuni on jäänud alla 12 tunni ehk jõuame veel sõba silmale saada.
by Heleri
Joome Elariga 6 eur väärtuses teed. Earl grey, suhkruta. Sööme kõrvale vanaema kingitud komme.
Kell on peaaegu 16.00 kohaliku aja järgi. Oleme siin lennujaamas viibinud juba 8 tundi. Sellest maganud pea 3 tundi, ülejäänud ajal siis ristsõnu lahendanud, ringi jalutanud, söönud ning netti külastanud.
Kõik sõbrad on nii armsad ja elavad meie seiklustele kaasa.
Abu Dhabi lennujaam ei ole väga suur, kuid vaatamist ühtteist on. Kommipood, alkopoed ning kallite brändide poed. Teenindus on suhteliselt loid, "teenindan vaid rikast klienti" suhtumisega. Arvestades Abu Dhabi rkkust, siis ma ei imesta nende suhtumise pärast. Õnneks ei pea me sellega enam suurt ka kokku puutuma.
Teenindajate hulgas on palju indialasi. Nende teenindamine on saadetud väsinud viisakusnaeratusest.
Osaliselt on lennujaam tehtud väga kallite materjalide ja põneva disainiga, kuid lõpuni viimistlemata. Osaliselt kasutataud päris odavaid lahendusi, osalist kulumist väga kiiresti ei eemaldata.Tualetid on suhteliselt räpakad.
Ringi käivad valgetes ürpides valge pearätiga araablased, kes näivad olevat tähtsamad tegelased.
Näib, et kastisüsteem on toimiv ning kõik osalejad selles käituvad vastavalt reeglitele. Ometi isegi lennuteenindus oli pigem pinguldatult naeratav, kui südamest tulev rõõm aitamisest.
Lennuk ise oli 8 reaga, kaks ääres ja 4 keskel. Meie sattusime keskele ning meie kõrvale kaks eestlast, kellest hiljem veidike lähemalt.
Istmed olid mugavad, kuid Elaril oli jalgadel vähe ruumi, tal oli suht ebamugav. Ei tea, kuidas Reigo ja Miga veel ära mahuksid :)
Ometi oli tool ergonoomiline ning kuigi olime lennukile minnes väsinud ning valmis magama jääma, ajas filmivaatamise ning muu meelelahutusliku osa tarbimise võimalus une ära.
Programmis oli võimalik valida päris uute filmide, mängude, muusika jms vahel. Pole ime, et uni ära läks.
Une ärahoidmisega tegelesid aktiivselt ka kaks kõrval olevat eestlast. Elar nägi neid juba Tallinna lennujaamas ning eeldas, et nad lähevad samuti Austraaliasse.
Tegemist oli kahe räppari stiilis poisiga. Freestyle mütsid peas ning olemine nö ülikuul.
Kõhutunne soovitas nendega sõprust mitte soetada. Veidi veider oli, kuid lõpptulemusena ainuõige lahendus.
Säga jõid end täis ning käitusid nagu viimased tolkamid. Häbi oli olla eestlane noil hetkil. Terve öö nende jorinat kuulata oli suht tüütu ning lisaks valdas mind mure, et aetakse midagi peale või lihtsalt oksendatakse täis.
Lõpptulemuseni saimegi magada ehk paar tunnikest, mis põhjustas väikese südamepöörituse. Kuutunnise sõidu lõppemine oli nagu lunastus.
Süüa anti korralikult. Arvatavasti oli ka alkohol tasuta, muidu poleks need eestlased end nii täis joonud.
Igastahes süüa saime öösel ühe pizzalaadse võileiva ning hommikutundidel kandikutäis süüa, kus olid puuviljad, jogurt, omlett, saiake, apelsinimahl ning tee.
Sõime uuesti alles lennujaamas umbes kella 12 ajal. Avastasime Burger Kingi, mis on McDonaldsiga väga sarnane. Minu kanaburger oli väga maitsev, Elari lihaburger lihtsalt hea.
Kusjuures seal maksis tee vaid 6 drahmi, samal ajal kui viimases kohvikus maksime 18 drahmi tassi eest.
Üldiselt eu tundu siin hinnad väga kallid olevat. Burger Kingis läks meil 56 drahmi. Võtsime mõlemad eined nö väikeste jookidega, kusjuures Eesti mastaabis oli tegu keskmiste jookidega.
56 drahmi on eurides veidi rohkem kui 10 eur., umbes sama palju või veidi vähem maksab ka Eestis burgering kahele.
Kohvikutes on hinnad muidugi veidi kallimad.
Seltskond on siin suhteliselt kirev: kohalikud ning suur hulk läbisõitjaid. Enamjaolt on nahavärv meie omast jupp maad tumedam. Ma ise seda esialgu ei märganud, ent Elar pööras sellele tähelepanu.
Naised, kes on üleni musta riietunud, niiet vaid silmad paistavad, on ka erisugused. On sellised tagasihoidlikud, kuid on ka sellised, kelle must hõlst on edevalt klaaspärlitega kaunistatud.
Üks oli eriti eriskummaline. Üleni mustas maani hõlstis, vaid silmad ning ülipeene ning litsaka kontsaga must king välkumas. Armastavad nad ka kalleid rätikuid ning kotikesi.
Ja see konditsioneer! Kui palju raha läheb selle peale, et oma reisijad haigeks külmutada. Nii lennujaamas kui ka lennukis.
No comments:
Post a Comment