Sättisin siin asju just veidi paremini, et lõpuks ka kodutunne tekiks.
Mina istun laua taga ja Elar pikutab voodis ning loeb töökuulutusi.
Me mõlemad oleme veidi haiged. Nohu ei taha meid kuidagi maha jätta.
Nüüdseks oleme 8 päeva kodust eemal olnud. Oleme veidi targemaks saanud, kuid hetkel pole veel õiget teadmist, mis meist edasi saab. Elarile juba ühest töökohast helistati tagasi, kuid selgus, et töökoht asub suhteliselt kaugel meie praegusest elukohast.
Eile käisime koos Marianniga Melbournes. Nägime mõningaid vaatamisväärsusi ning külastasime parke. Melbourne südalinn näib väike, kuid arvan, et nägime väga väikest osa. Kuid algus seegi. Soovime leida elukohta Melbournes, ka Richmond oleks vahva.
Samas jälle, kui Elar leiab siin lähedal töö?
Ühesõnaga selline huvitav eluristmik on meil ees.
Bentleighst leidsime ka nö vene poe. Sealt saab siis kõige muu hulgas ka pelmeene osta. Seekord ostsime sprotte.
Ent pean tunnistama, et veel ma väga eesti toidu järele ei igatse. Oleme ise süüa valmistanud, eks see vähendab ka igatsust.
by Elar
Mu viimasest sissekandest on suureks üllatusesk juba mitu päeva ja tuhandeid kilomeetreid möödas. Olen sellepärast veidi pettunud, kuna kavatsesin igast päevast natuke kirjutada. Õnneks on kõik oluline siiski eelmistel lehekülgedel kirjas, seda tänu Helerile.
Aga vahepeal olen siiski kirjutanud. Eile panime Heleriga postkaardid oma headele sõpradele ja vanematele teele. Võtab aega, mil need postkaardid oma adressaatidele jõuavad aga selline ühenduse pidamine on päris tore. Klassika vastu tõesti ei saa.
Tunnen, et olen välja puhanud, jõudu ja tahtmist täis.
Siin äärelinnas, kus me hetkel elame on väga vaikne ja rahulik. Rohkem on kuulda lindude ja loomade hääli.
Arvasin, et me Heleriga oleme harjunud siinse jaheda ilmaga, kuid meie mõlema tervis pole veel päris korras. Aeg-ajalt köhime ja nuuskame, Heleril kerge palavik.
Otsin usinasti tööd. Väga palju on abi olnud Helerist.
Viimased plaanid on siin mitte oodata, millal soojemad õhumassid kohale lõpuks jõuavad ja minna ise hoopis nende juurde. Ootame töönädala lõpuni, kuna siis pidi meile üks tööandja tagasi helistama. Muidu läheksime Brisbane, Queenslandi. Seal oleks meid tervitamas 25 kraadi sooja ja sõbrad. Seal on rand ja päike...
Mina istun laua taga ja Elar pikutab voodis ning loeb töökuulutusi.
Me mõlemad oleme veidi haiged. Nohu ei taha meid kuidagi maha jätta.
Nüüdseks oleme 8 päeva kodust eemal olnud. Oleme veidi targemaks saanud, kuid hetkel pole veel õiget teadmist, mis meist edasi saab. Elarile juba ühest töökohast helistati tagasi, kuid selgus, et töökoht asub suhteliselt kaugel meie praegusest elukohast.
Eile käisime koos Marianniga Melbournes. Nägime mõningaid vaatamisväärsusi ning külastasime parke. Melbourne südalinn näib väike, kuid arvan, et nägime väga väikest osa. Kuid algus seegi. Soovime leida elukohta Melbournes, ka Richmond oleks vahva.
Samas jälle, kui Elar leiab siin lähedal töö?
Ühesõnaga selline huvitav eluristmik on meil ees.
Bentleighst leidsime ka nö vene poe. Sealt saab siis kõige muu hulgas ka pelmeene osta. Seekord ostsime sprotte.
Ent pean tunnistama, et veel ma väga eesti toidu järele ei igatse. Oleme ise süüa valmistanud, eks see vähendab ka igatsust.
by Elar
Mu viimasest sissekandest on suureks üllatusesk juba mitu päeva ja tuhandeid kilomeetreid möödas. Olen sellepärast veidi pettunud, kuna kavatsesin igast päevast natuke kirjutada. Õnneks on kõik oluline siiski eelmistel lehekülgedel kirjas, seda tänu Helerile.
Aga vahepeal olen siiski kirjutanud. Eile panime Heleriga postkaardid oma headele sõpradele ja vanematele teele. Võtab aega, mil need postkaardid oma adressaatidele jõuavad aga selline ühenduse pidamine on päris tore. Klassika vastu tõesti ei saa.
Tunnen, et olen välja puhanud, jõudu ja tahtmist täis.
Siin äärelinnas, kus me hetkel elame on väga vaikne ja rahulik. Rohkem on kuulda lindude ja loomade hääli.
Arvasin, et me Heleriga oleme harjunud siinse jaheda ilmaga, kuid meie mõlema tervis pole veel päris korras. Aeg-ajalt köhime ja nuuskame, Heleril kerge palavik.
Otsin usinasti tööd. Väga palju on abi olnud Helerist.
Viimased plaanid on siin mitte oodata, millal soojemad õhumassid kohale lõpuks jõuavad ja minna ise hoopis nende juurde. Ootame töönädala lõpuni, kuna siis pidi meile üks tööandja tagasi helistama. Muidu läheksime Brisbane, Queenslandi. Seal oleks meid tervitamas 25 kraadi sooja ja sõbrad. Seal on rand ja päike...
No comments:
Post a Comment